Elas kord Antarktika jääkülmas kuningriigis eriline pingviin, kelle nimi oli Peedu. Ta ei olnud tavaline keiserpingviin, vaid hoopis heledama tooniga – heleroosa! Kõik teised pingviinid arvasid, et Peedu on tegelikult flamingo, kes on valesse kliimasse eksinud. Aga Peedu teadis, et ta on kõige ehtsam pingviin, ainult natuke ebatavalisem.
Peedut eristas mitte ainult tema haruldane värv, vaid ka tema suurepärane huumorisoon. Kui kõik teised pingviinid üksteise külje all liuglesid või kalu püüdsid, veetis Peedu aega, et välja mõelda uusi nalju. Ta korraldas igal talvituulisel hommikul pingviinide seas naljashow, kus tema vahvad esinemised tõid jääväljadele naeru ja rõõmu.
“Kuidas elavad pingviinid lõunapool ilma külmetumata?” küsis Peedu kord. Jäi vaikseks. “Nad võtavad kuuma vanni jääaukude vahel!” vastas Peedu ning kõik pingviinid ümberringi hakkasid naerma. Kuigi tegelikult teadsid nad kõik, et jääaugud on ainult mõeldud kalapüügi jaoks.
Mõned vanad pingviinid olid algul mures, et Peedu erilisus võib teistele pingviinidele halvasti mõjuda. Aga kui jäämüüridel pingviinide kurbus kadunud oli ja kuulus pingviinide perekond naerulselt tantsu lööma asus, said kõik aru, et Peedu oli neile kingituseks.
Ühel päeval kuulis Peedu, et kaugelt põhjast saabub keiserpingviinide delegatsioon, et arutada Antarktika pingviinide uusi toitumisharjumusi. Peedu otsustas neile erilise vastuvõtu korraldada. Ta meisterdas karge jääst trooni ja valmistas kimbu lõhet lillade maitseainetega (kõik pingviinid teadsid, et see on kõige peenem delikatess).
Kui külalised kohale jõudsid, tervitas Peedu neid oma naljadega: “Miks põhjapoolsed jääkarud lõuna poolusele kunagi ei tule? Sest nad ei taha pingviinide kuningaks tõusta!” See nali võttis külalistelt karvase vatimütsi peast ning lahvatas suure aplausi.
Nii sai Peedust Antarktika naljakuningas, kes tõi jääkülma maailma soojust ja naeru. Ja kuigi kõik teadsid, et tema värvus oli ainulaadne, mõistsid nad, et tõeline ainulaadsus tuleneb sellest, kui oskad maailma veidi rõõmsamaks muuta, ükskõik kui külm see ka poleks. Ja nii naerulselt libistasid pingviinid läbi elu, kiluvõileibade vahel ja jää all sulistades.
Lõpp.